Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
arvestades. Kui lapse kõne areng ei ole küllaldane, märkamaks eksimusi keelesüsteemi (aedlane-aianik
pro aednik) ja -normi (pani mütsi pea peale pro ... pani pähe', triibukas pro triibuline) vastu,
kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. Näiteks: Kas õige on
öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused.
Suulise kõne ennetav omandamine. Suuline kõne on lapse jaoks loomulik, see areneb
igapäevase suhtlemise käigus. Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) õppimine
tähendab keelekasutuse uue koodi omandamist. See on jõukohasem, kui laps valdab
õppimisel kasutatavat sõnavara ja lausemalle. Lugema õppimisel on lastele üheks
raskuseks vähe aktiveerunud sõnad ja kõnes puuduvad lausemallid. Lastele
annaabi.ee 
