Isaac Newtoni referaat
3. Newton ja optika
Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast
osavate kätega meistrimees ehitas ta 1668. aastal uut tüüpi teleskoobi, mida vastukaaluks
Galilei refraktorile ehk läätsteleskoobile hakati nimetama reflektoriks ehk
peegelteleskoobiks. See on väiksem ning läätsede asemel on nõguspeegel. Samuti ei
tekita see aberratsiooni (hälvet), mis takistaks korrekste pildi saamist ning segaks täpset
mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem. Seda nimetatakse tänapäevalgi Newtoni
teleskoobiks. Tol ajal teati valgusest vaid vähesel määral ning seetõttu pidi Newton
optikas kõik ise välja mõtlema. Arvati näiteks, et värvused on vaid valge valguse
intensiivsuse teisendid. Isaac lahutas valge valguse prisma abil spektriks (erivärvilisteks
kiirteks) ning pani sellega aluse spektroskoopiale. 1675. aastal andis ta selgituse värvuste
annaabi.ee 
