Vabadussõda 1917-1920
poliitilisi rühmitusi ühinema üheks tugevaks rahvuslikuks jõuks ja soovitas saata välis-maale
esindajad. Tõnissoni ettepanekute kohta ei teinud maanõukogu mingit otsust.Alles järgmisel
istungil 25.septembril otsustati asuda Eesti Asutava Kogu valimisseadust välja töötama.
Eesti esimene välispoliitiline samm
Hävitava hoobi Vene rindele andis Eesti saarte vallutamine 29. septembrist kuni 8.oktoobrini
sakslaste poolt.Vene väeosade distsipliin laostus ja need muutusid korratuiks relvastatud
jõukudeks, kes röövisid ja tapsid kohalikke elanikke. Vene ametkonnad hakkasid Eestist välja
vedama toiduaineid ja evakueerima muid varasid. Nüüd hakkas maanõukogu nõudma endale
õigusi kaasa rääkida ka sõjalistes küsimustes Eestis. Maanõukogu võttis vastu protesti Vene
vägede laastava tegevuse kohta ja esitas selle nii Vene võimule kui Briti, Prantsuse, USA ja
Belgia saatkonnale Petrogradis. See oli Eesti esimene iseseisev välispoliitiline samm, mille astus