jõuab tagasi suurema viivitusega. Selletõttu on võimalik esitada graafiliselt valguslainete amplituud olenevalt koe sügavusest. (Francis jt 2017). Tänapäeval kasutuses olevad OKT aparaadid suudavad sellisel viisil visualiseerida mõne millimeetri sügavusega koe ristlõike. Tulemuseks on saadud mitteinvasiivselt histoloogiline uuring, mille lahutusvõime on ligikaudu 5 mikromeetrit (võib erineda aparaaditi). (Harak ja Rebane 2014). KOKKUVÕTE OKT on mitteinvasiivne, kiire ja hea korratavusega meetod, millega saab hinnata reetina närvikiudude kihi paksust ning selle kaudu aksonite seisundit. Iga OKT patsiendi puhul tuleb 10 võtta arvesse tema vanust, silma refraktsiooni ja morfoloogilisi variatsioone. Samuti tuleb jälgida ja tuletada meelde patsiendile, et OKT uuringu ajal ei tohiks patsient aparaadi taga ennast liigselt liigutada või silmi pilgutada. Liigse liikuvuse korral võib OKT aparaat teha madala
ühendeid, mis patoliini molekuli kovalentsete sidemete varal seovad. Seondunud patuliin ei ole vatsa mikrofloorale toksiline, samuti on muutunud imendumisjärgsed toimeomadused rakkudesse ja kiirenenud lagunemisaeg. Seondumata patuliin väikse veeslahustuva molekulina imendub ja lammutub organismis kiiresti, eritub uriiniga, hüdrofoobsetes rakustruktuurides ei kumuleeru. 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine Kõige kiirem, tundlikum ja suurima korratavusega on mükotoksiinide määramine immunoloogilisel meetodil. Kuigi mükotoksiinidel antigeenseid omdusi ei ole, tekivad need valgulise või polüpeptiidse hapteeniga konjugeerimisel, misjärel võib rakendada ELISA-meetodit. Toksiinid on kantitatiivselt määratavad nii söödast ja toiduainetest kui kehavedelikest ja kudedest. Mõningates riikides on müügil ka kommertsiaalsed ELISA komplektid teatud mükotoksiinide kiireks
annaabi.ee 
