määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel. Õigusallikate õpetuses õigusteooria aspektist on antud süsteem kasutatav tinglikult. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus. Nii või teisiti on õigusallikas tihedas seoses õiguse tekkimise ja tema vormiga. Õigusallikas on ka arvukate õigusnormide korrastusfaktoriks. Ta on vorm, mille kaudu tekivad ja avalduvad õigusnormid. Õigusnorm kujutab endast seega sisu, õigusallikas vormis väljenduse leidnud käitumisreeglit. Õigusnorm saab tekkida üksnes õigusallika kaudu, läbi selle. Seega on sisu vormiga seotud ning nad moodustavad vastastikku tingitud ühtsuse - sisu ja vormi ühtsuse. Õiguse vorm on õigustloova tegevuse tulemus, ta väljendab selle vormide paljusust ja erinevusi
määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel. Õigusallikate õpetuses õigusteooria aspektist on antud süsteem kasutatav tinglikult. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus. Nii või teisiti on õigusallikas tihedas seoses õiguse tekkimise ja tema vormiga. Õigusallikas on ka arvukate õigusnormide korrastusfaktoriks. Ta on vorm, mille kaudu tekivad ja avalduvad õigusnormid. Õigusnorm kujutab endast seega sisu, õigusallikas vormis väljenduse leidnud käitumisreeglit. Õigusnorm saab tekkida üksnes õigusallika kaudu, läbi selle. Seega on sisu vormiga seotud ning nad moodustavad vastastikku tingitud ühtsuse - sisu ja vormi ühtsuse. Õiguse vorm on õigustloova tegevuse tulemus, ta väljendab selle vormide paljusust ja erinevusi
annaabi.ee 
