poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt, muutus reformiliikumine järjest võimsamaks. Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. Kuni 500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 14. septembril 1524. aastal dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikvaid jms. Tallinnas jäi pildirüüstest puutumata vaid Niguliste kirik, kuid hiljem toimus pildirüüste ka mujal Eestis. Talupojad leidsid usupuhastuses mõtte, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed
kuna tööline ei saa teha tööd. Igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tööriista puudumine oma kohalt töövälisel ajal annab märku sellest, et töölisel ei ole võimalik saabudes kohe tööd alustada ja ta peab kulutama aega vajaliku tööriista otsimiseks. Neljas ja viies S on väga tähtsad, sest süsteemi nõrga rakendamise puhul kaovad esimesed tulemused ära ning uuesti otsast alustada on veel raskem,seega sellel ei tohiks lasta mitte mingil juhul juhtuda. Kui esimesed korrastused ja puhastused on tehtud, tuleb kokku leppida, mis on normaalne ehk standardne olukord. Kokkulepe peab olema kindlasti dokumenteeritud ükskõik mil viisil: pilt korras töökohast, skeem tööriistade ja materjalide asukohaga või midagi sarnast. Selle tulemusena ei teki kellelgi edaspidi küsimusi, kuidas esimesed S-id peavad tehtud olema. Lõpuks tuleb leida jõudu ning rakendada 5 S-i põhimõtteid pidevalt ja süstemaatiliselt iga päev.
annaabi.ee 
