Õiguse sotsioloogia
inimkoosluses. Õiguspositivistid käsitavad õigust vaid puhta vormina, õigusnormiks vormitud inimlikku tahet, puhast
subjektiivsust, mis tähendab, et mingist korrastatusest inimeste ühiskondlikus olemises ei saa enne juttugi olla, kui vastavat
normi(stiku) ei ole kehtestatud. Loomuõigusõpetus käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina,
inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastatusena, kuid samas ka omamoodi regulatiivse
ideaalina, mida püüeldes on võimalik üles ehitada õiglane inimsuhete kooslus. Selleks et avada õiguse olemust, tuleb uurida
seda inimeste ühiskondliku olemise materiaalsete ja vaimsete protsesside ajalooliselt kujunenud taustsüsteemi, mida
30
nimetatakse (iseorganiseeruvaks) ühiskonnaks