Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (Eduard Vilde, Juhan Liiv). 1905.a. manifesteerib end rühmitus ,,Noor- Eesti" (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt.)Esimesed kutselised heliloojad tulevad Peterburi konservatooriumist: Aleksander Läte, Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp. 1900 asutatakse esimene eesti sümfooniaorkester. 20. sajandi alguskümnel
) Selle asutajaks oli Friedrich Kruse 1843. aastal. Algselt oli see kogu väga väike. 1860. aastal liideti ÕESi ja Ülikooli arheoloogilised kogud Isamaaliseks Muuseumiks. Ühendamise järel paigutati muuseum 1861. aastal Ülikoolile kuuluvasse majja Raekoja plats 6, kus see paiknes 1921. aastani. 1860. aastatel hakkas see kollektsioon tunduvalt kasvama. Hermann Eduard Hartmann koostas kataloogi, kus olid esemete pildid ning ka lühikesed kirjeldused. See oli üks suurim ning korrastatumaid ajaloo ja arheoloogia kogusid üldse. Teine suurem kogudeliin kujunes Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu nime all. 1865. aastal asutati Saaremaal Kuressaares kohalik muuseum ja selts, mille eestvedajaks oli Kuressaare kooliõpetaja Holzmayer, kes ise ka muistiseid kaevas. Tema enda arheoloogilised kaevamised panid alguse muuseumi kogule. Esialgu paiknesid muuseumikogud mehe enda kodus, kuid 1892. aastal paigutati tema kogud Kuressaare linnusesse, kus need ka publikule avati.
annaabi.ee 
