kõike taluma peab ning tal tuleb sellega hakkama saada, samas paljud õpetajad lihtsalt ei oska tunnis korda hoida ning see hakkab juba omakorda mõjuma teistele kaasõpilastele, kes tegelikult sooviksid tunnis kuulata ja kaasa teha. Kujutan ette, et tegelikult võivad päris mitmed õpetajad päeva lõpus lahkuda koolimajast halva enesetundega. Igal vahetunnil ei käi õpetajad puhkamas ja kohvi joomas. Sel ajal täidavad paljud e-kooli või tegelevad korrapidamisega. Samuti peavad nad aeg-ajalt oma postkasti vaatama, sest sinna saadab sekretär juhtkonna teateid ning lapsevanemad murekirju ja nõudmisi, millele tuleb vastata ning nendega tegeleda. Peale tunniplaanis olevate tundide on õpetajale ette nähtud ka iganädalased konsultatsiooniajad, mil ta peab nõrgemaid järele aitama ja järeltöölistega tegelema. Seega mõned õpetajad on vahepeal sunnitud olema koolis isegi hiliste õhtutundideni.
Eesti metsavennad: Metsavennad võtsid osa Eesti vabastamise lahingutes 1941 suvel ning osalesid ka Tallinna hõivamisel. Pärast sõjategevuse lõppu Eesti alal liitusid mehed kas vabatahtlike pataljonidega või läksid Omakaitsesse. Omakaitse: Kaitseliidu laadne Saksa okupatsioonivõimude poolt loodud organisatsioon, mille ridadesse kuulus u 40 tuhat meest. Omakaitse tegeles Eestis tagala turvamisega ja korrapidamisega. Ida- ja politseipataljonid: Need üksused moodustati 10-12 tuhandest vabatahtlikust ja nende ridadesse kuuluvaid mehi kasutati rindeüksustena Venemaal, tagalateenistusel ja võitluseks partisanide vastu (nt Valgevenes). Eesti Leegion: Relva-SS raames 1942 vabatahtlikest moodustatud üksus, mille üks osa- “Narva” pataljon sõdis idarindel alates 1943 suvest
annaabi.ee 
