Koolielu tänapäeval ja vanasti
näinud. Trepikorrapidaja amet oli ema arvates üsna mõnus, sest ta sai seista vastu trepi äärt
ning sai jalutamisest priiks. Need, kes olid välisukse korrapidajad, pidid kontrollima, et õuest
tulijad pühivad jalad. Kes jalgu ära ei pühkinud, neile tuli öelda, et jalad tuleb puhtaks
pühkida.
Korrapidajad kandsid korrapidajamärke, näiteks alumise korruse korrapidaja kandis rohelist
märki, ülemise korruse korrapidaja kollast märki. Märkidel oli peal K-täht ning märgid olid
korrapidajatel rinnas. Märgid sai õpetajate toast. Ka korrapidajaõpetajatel olid märgid rinnas.
Korrapidajaõpetaja oli kõige tähtsam, lapsed kes olid korrapidajateks määratud, pidid
korrapidajaõpetajat aitama.
Sel ajal tuli koolis käia ka laupäeviti, ning laupäevased klassikorrapidajad pidid klassi ära
koristama. Korrapidajaid oli kaks. Tuli klassi tuulutada, põrandat pühkida ja pesta, tolmu
võtta, tahvlit pesta ja prügikasti tühjendada. Kui kriiti ei olnud, tuli seda õpetajate toast tuua