"korrapealne" - 1 õppematerjal

EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL

-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust. Nende kaudu jõudis maarahvani kombeõpetus, vaimu- ja hingeharidus ning osake maailmakultuurist. 3.1. Külaelanike ühistegevus kultuurikandjana Keskajast on väga vähe ajaloolisi andmeid küla ametimeeste (vanemad, kohtunikud ja muud) ja nende ülesannete kohta ­ kasutusel on olnud nimetusi nagu ,,sundja", ,,vardjas", ,,kubjas", kilter, vanem, kümnik, korrapealne (Berg jt 1998:207). Kuigi ühiselt tegutseti Eesti külas juba aegade algusest, pärinevad kogutud teated selle kohta, milliseid küsimusi taluperemehed koos lahendasid, alles alates 19. sajandist, kui külakogukonda enam ei eksisteerinud ja talurahva omavalitsusüksusteks olid seadustega moodustatud vallakogukonnad. Ühise nõu ja jõuga tehti mitmesuguseid töid, mida maakasutusviisi tõttu tuli teha üheaegselt, nagu põllutööde (künd, külv, lõikus jne)