Etruskid ja Rooma
nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat.
Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid
magistraadid ja senaatorid.
Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama
kolleegi arvamusega.
Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis.
Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada.
Ülesanne oli korralsasa õigusemõistmist.
Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike
loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorile nimekirja koostamine. Nad valvasid ka elanike
elukommete järele.
Diktaatorid- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline
oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim.
Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto(keeld)
annaabi.ee 
