Traditsiooniline puidukäsitöö
korvipunumiseks. Pehme ja painduva puidu tõttu sobis haab eriti painutus- ja õõnestustööks.
Tüüpilisemad haavast esemed olid painutatud vaka-, karbi-, sõela- ja sarjakered. Tamm oli
tarbepuuna kõige enam hinnatud oma suure tugevuse kõvaduse ja kestvuse tõttu. Tammest tehti
veski osad, vankriteljed , leiavakünad, rehapiid, äkkepulgad ja palju muud. Saar oli tamme kõrval
teine hinnatud puu. Omadustelt oli ta tammele lähedane, sellest painduvam ja sitkem. Võimaluse
korralpainutatakse saarest reejalaseid, samuti loogad ja ratta vitspöiad. Ülejäänud puude osatähtsus
tarbepuuna oli oluliselt väiksem.
Nii tarbe- kui küttepuu muretsemine toimus peamiselt talvel. Tööks on eelistatud üldiselt detsembrit
ja jaanuari, osalt ka veebruari, mil puu oli "surnud" ja seetõttu kuivema puiduga. Koju veeti
tarbepuu harilikult kohe peale langetamist. Seal jäeti nad koore alla kuivama, et vältida pakatamist.
Kevadel kooriti ja lõhuti puud ära