Kriminaalpoliitika kordamine
vaieldamatult kahjustab. Muidugi ei ole inimelu väärtuse tähendus absoluutne ja mõned inimelu
hävitamise vormid on lubatud (abort) või diskuteeritakse nende võimaliku lubamise üle
(eutanaasia). Kui aga mõelda näiteks terrorismivastase eriüksuse tegevusele, kus inimese tapmine
teatavatel tingimustel on lubatud või isegi kohustuslik, tundub see ebajärjekindlusena inimelu
pühaduse kaitsmisel. Ilmneb, et ka Euroopa kultuuriruu-[1842] mis võib inimelu üldiselt kõrge
väärtustatuse korralolla ühel elul suurem väärtus (pantvang) kui teisel (terrorist).
Siit pärineb surmanuhtluse pooldajate oluline argument, mille järgi inimese elul kui tema
organismi funktsioonil ei ole absoluutset, iseeneslikku väärtust. Elu pärineb küll Loojalt, kuid selle
realiseerimine võib toimuda nii üldiseks hüvanguks kui ka üldiseks kahjuks ning see sõltub
inimesest endast, tema tahtest. Väärtuslik ja hoidmist väärt on esimene rohkem kui teine ning see-
annaabi.ee 
