Julius Kuperjanov
kirjapanekuga. Reaalselt oli teenistuses kõigest 1600 meest, neist pooled mobiliseeritud
ohvitserid ja sõjaväeametnikud . 1. detsembril käivitunud sundmobilisatsiooni ei tõotanud esialgu
midagi paremat- mehed kas ei ilmunud mobilisatsioonipunktidesse, läksid pärast registreerumist
kodudesse laiali või deserteerisid otse rindelt. Mitte asjata ei kirjutanud 1. diviisi ülema
kindralmajor Aleksander Tõnisson 30. novembril: „ Seimanni grupis on umbes 300 meest,
nendest 100 meest korralikkusi. Teised- kaabakate kari, kes iga silmapilk laiali jooksta võib. Suur
hulk komisjonides vastu võetud mehi on laiali jooksnud- osalt teel Narva, osalt sääl. Need mehed
laotavad igasugusi hirmujuttusi ja süüdistusi laiali...“
Tegemist ei olnud ainult kindral Tõnissoni pessimismiga, analoogse pildi Vabadussõja
algusest annavad ka mitmed mälestusraamatute autorid. Kõikjal kinnitatakse, et algusperioodil oli