Piiride seadmine
ei jäta saan ma väga pahaseks!", või tulemust anda: ,, Enne kui sa koduseid töid ära ei tee,
telekat ei vaata!". Niisugune edu kestab aga vähe aega, sest karistused ei aita lastel õppida
oma käitumist muutma ning probleeme iseseisvalt lahendama.
Karmid karistused alandavad lapsi ja viivad soovini vanematele kätte maksta jätkuva halva
käitumise kaudu, või siis hoopiski ülepingutatud ,,korralikkuseni", et kaitsta end impulsiivsete
karistusaktsioonide eest.
Igasuguste igapäevaste situatsioonide- jorutamine, koristamine, magamaminek, ühised
söömaajad- varal, et hädavajalik on olla järjekindel, kui kokkulepitud piiridest on üle astutud
(Rogge 2002: 234-235).
4.2 Karistus
Kasvatab lapses sobitumis- ja meeldimisvajadust.
Muudab lapse muutunud käitumise sõltuvaks vanema-kasvataja ligiolekust.
Arendab lapses süütunnet: ,,Ma olen paha laps