H�perkineetilised h�ired
end läbi suruda.
Nende laste ja noorukite jaoks oleks peaaegu muinasjutuliselt ilus, kui koolisüsteemis
valitseks diferentseeritus ja töörahu.
Nende laste ja noorukite tänane ümbrus teeb nende elu väga raskeks. Kui nende tajulaad jääb
märkamata ja/või mõistmata, kogevad nad oma lapsepõlve ja noorust tihti
ebaedukogemustega ja süütunde jadana. Kriitika, moraliseerivad etteheited, haavamised ja
solvangud, korralekutsumised kuni psüühilise ja füüsilise väärkohtlemiseni välja on iga päev
kogetud reaalsus, mis takistab tunduvalt terve eneseväärtustunde väljaarenemist ja võib viia
püsivatele isiksusehäiretele. Karm kest, mille lapsed peavad endale tihti sunniviisiliselt
enesekaitseks kasvatama, on väga õhuke. Selle all tuksub väga tundlik, tihti väga leebe,
heatahtlik süda, mis igatseb meeldida.
Nii kaua, kui ei ole veel piisavalt levinud teadmisi sündroomist ja sellest, kuidas kasvatajad,