Vabadussõja kindralid ja admiralid
J. Reimannil suuri teeneid
Vabadussõja võitmisel ja teda autasustati Vabadusristiga I/1, lätlaste poole Karutapja
ordeni III järguga ning poolakate poolt Polonia Restituta auumärgiga.
1. oktoobril 1920 lahkus R. J. Reimann omal soovil tegevteenistusest. 1.jaanuarist
1923 kutsuti ta aga uuesti teenistusse ja oli alul sõjaministri kindralmajor Jaan Sootsi
vanem käsundusohvitser. Märtsist 1924 kuni juunini 1929 oli ta Sõjaministeeriumi
Korraldusvalitsuse ülem. 1923. aastast oli ta ka Sõjakooli lektor ja Kindralstaabi
Kursuste dotsent sõja-administratsiooni alal; alates 1925.aastat õpetas ta Kõrgemas
Sõjakoolis intendanditeenistust, mis 1927. aastast tõlgiti eesti keelde kui ,,varustamine
ja seljatagune''.
Lõpetas 1929. aastal oma õppejõutegevuse Kõrgemas Sõjakoolis ja sai samal aastal
Sõjanõukogu alaliseks liikmeks.
24. veebruaril 1932 ülendat Rudolf Johannes Reimann kindralmajoriks.