A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ootasid saadikud La Rochelle'ist,
600
tormas sealt joostes läbi ja sööstis trepile. Kuid trepi esimesel astmel kohtas ta lord
Winterit, kes nähes teda kahvatuna, segasena, veriste käte ja näoga, haaras tal kõrist,
hüüdes:
«Seda ma arvasin, taipasin ainult minuti võrra liiga hilja. Oo, ma õnnetu, õnnetu!»
Felton ei osutanud mingit vastupanu. Lord Winter andis Feltoni vahtide kätte, kes ta
kuni edasiste korraldusteni viisid väikesele merepoolsele terrassile, ja sööstis ise
Buckinghami kabinetti.
Hertsogi karjatuse ja Patricki appihüüde peale tormas kabinetti mees, keda Felton oli
kohanud vestibüülis.
Ta leidis hertsogi diivanilt, krampi kiskunud käega haava kokku surumas.
«La Porte, kas sa tuled tema juurest?» küsis hertsog hääbuva häälega.
«Jah, Monseigneur,» vastas kuninganna Anna ustav vedikukandja, «aga nähtavasti
liiga hilja.»
«Tasem, La Porte, teid võidakse kuulda