Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
puhul, ning selle nimeks on diktatuur. Eristatakse ka parlamentaarset monarhiat
mis on sisuliselt rahvavõim kuigi normiliselt on riigipeaks monarh. Absoluutse
monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius (seadusandlik, kohus ning
täitevvõim), konstitutsioonilise monarhia puhul kuulub kõrgeim võim monarhile,
kuid see on piiratud konstitutsioonile. Parlamentaarse monarhia korral on monarh
ainult esindusfunktsiooni täitev figuur.
Riigi korraldusevormid on unitaarriik ja federatsioon, unitaarriik ei koosne
riiklikest moodustistest vaid koosneb haldusterritoriaalsetest üksustest, kuigi ka
selle koosseisus võib olla autonoomseid üksuseid, kuid kogu riik ei ole jagatud
autonoomseteks üksusteks. Föderatsioon on aga liitriiik mis koosneb ehk selle
subjektideks on kas osariigid, provintsid, liidumad etc. ja need on ise teatud
riiklikud moodustised. Federatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus mis ei
annaabi.ee 
