Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine energia tootmiseks on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju ja seetõttu seda valdkonda agaralt uuritaksegi. Üks roostikustrateegia osa on välja selgitada, kas pilliroog sobib bioenergia tootmiseks. Täpsustamist vajavad koristuse ja transpordi ahelate korraldmine, koospõletusmaterjalide ja põletuskatsete läbiviimine. Niitmiskatsetes uuritakse erinevate masinate sobivust talvistes ja suvistes oludes. Suurimaks kuluartikliks pilliroo kasulikul kasutamisel ongi selle koristamine. Olemasolevad masinad on mõeldud peamiselt kas vee pealt roo lõikamiseks või jää pealt ehitusmaterjaliks sobiva pilliroo varumiseks. Ideaaljuhul saaks roogu lõigata jää pealt ja selle samas kohe ka pressida.
(4) Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesanne Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. 10.5 Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldmine? Streigi ja töösulu õiguse tekkimine (1) Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust.
annaabi.ee 
