uuring). 5) Vaatluse korralduse järgi: a. aruandeline vaatlus, andmete hankimine mitmesuguste aruannete kaudu b. ekspeditsioonivaatlus, mille korral andmed hangitakse vaatluskohtadele väljasõitnud eriettevalmistusega töötajate vahendusel c. inspektsioonivaatlus, vaatlusküsimuste inspekteerimisel d. deklaratsioonvaatlus, mille puhul on kohustus ilmuda vaatluse korraldavasse asutusse ja esitada nõutavad andmed (tuludeklaratsioon) Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded : eesmärgikindlus (uurimistööl kindel raamistik) uuritavate tunnuste minimaalsus uuritavate tunnute täpne määratlus (küsimustets peavad küsitletavad ühte moodi aru saama) vaatluseks sobiva aja valik
01.1938. Tekkis president, varem Riigivanem, Riigikogu kahekojaline- riigi volikogu ja riigi nõukogu. 23. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1920.a Põhiseaduse järgi. Võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas seda neljanda elemendiga- rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Tervikuna tõi Põhiseadus valitsejad ja valitsetavad üksteisele lähedale ning võis rääkida rahvavõimust. Samas olid esinduskogu volitused väga laiad ja üheselt määratlemata, ulatudes ka täitev- korraldavasse sfääri. See põhjustas täitevvõimu nõrkuse ja ebastabiiluse. A.Looring arvas, et eelkonstitutsioone oli kaks- Maanõukogu 28.11.1917.a otsus ja Asutava Kogu 19.05.1919.a seletus Eesti riiklikust iseseisvuse ja sõltumatuse kohta. 1920.a põhiseadus. Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees.