VANAKREEKA TEATER
Näitekunstis näeb Aristoteles elu jäljendamist mimesis. Jäljendamise abil tekitavadki
näitlejad hirmu ja kaastunde elamuse, katarsise (puhastus, lahendus, teeb meele lahedaks) .
KOMÖÖDIA
leidis tunnustuse tunduvalt hiljem kui tragöödia (viimane 534 eKr). Komöödiavõistlusi
hakati suurtel dionüüsiatel korraldama u. 488-486. a eKr, iga autor pidi esitama ühe
teose.
Kuidas zanr täpselt tekkis, pole teada, kuid Aristotelese andmeil sai asi alguse Dionysose
auks korraldatavaist rongkäikudest pidutsejad liikusid tänavail maskeeritud või
määritud nägudega, pilkasid vastutulijaid, etendasid väikesi pilkelisi stseene, laulsid
nalja- ja sõimulaule. Niisiis on algus sarnane jambiga.
Komöödia `koomose laul'; komos purjus meeste jõuk, mis pärast joomingut tänaval
liikus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis.
Komöödias on koomoseks koor, kes on riietatud kellekski või millekski eriliseks:
konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne