mesinduse osakaal. Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas
osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Sel ajal kulges transiit läbi Narva ja Valgemere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi Soome lahe kaudu ning Pihkvast läbi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad Vastseliina Riiga. kaubavahetuses osalised. 4 linna kuulusid Hansa Liitu. Linnad olid majanduse korraldamiselt Raed jäid küll alles, kuid Rootsi võim tegi iseseisvad, linnu valitses raad. linnadele üha rohkem ettekirjutisi, traditsioonilise iseseisvuse suutis säilitada vaid Tallinn. 16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna. Täielikud linnaõigused säilitasid Tallinn, Narva, Linnade hulgast langes 1599. aastal välja Pärnu ja Tartu. Narva elas üle erilise õitsengu, Vana-Pärnu. Juurde tulid 1563
annaabi.ee 
