Hiline rooma keisririik
Jalaväe kõrval suurenes nüüd ka rakserelvastuses ratsaväe osatähtsus.
Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma
sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll
võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe
barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi.
Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad
oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi.
Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates
küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi
neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol.
Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele
kirikukogudele sinoditele.