sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna
liiklus-mängu jne. King: Õpetajate juures mängu ja tööeristamine ilmnes kõige selgeminioma lastegasuheldes. Kokkuvtet uurimusest tehes, väidab King: töö juures võib leida rõõmu ja mängu elemente.Mängu ja töö omavahelineeristamine näitab eelkõige seda, mis on oluline l/aias.Kui õpetaja leiab l/aias mängule koha, siis aitab see oluliselt kaasa nii õppimise kui töö väärtustamisele laste seas. 6.Mäng ja õppimine.sarnased ja erinevad jooned õppimine on kindla korraja distsipliiniga seotud.tegevus.Mäng on ajaviide,motiveeritud tegevus laps tahab mängida.Hartmanni uurimus:lastel võimaldati tunnisja vahetunni mängida.Tulemused:*mäng tõstisõppeedukust ja suurendas kooli meeldimist.*mitte põhirahvusest lapsed tahtsid õppida koos teistega.*lapsedmuutusidheatahtlikumaksvähenes vägivald,paranesid õpilaste vahelised suhted
annaabi.ee 
