Ühiskonna arengu võti on haridus Haridus on teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusel on tähtis koht ühiskonnas. Ilma hariduseta ei saa inimene ennast arendada, mis on inimese elu eesmärgiks ja kõige olulisemaks ühiskonna toimimise eelduseks. Rahvas peab saab oma võimetele ja huvidele ning ühiskonna vajadustele vastava hariduse, et keegi ei jääks ilma võimetekohase hariduseta. Haritud inimene arendab ühiskonda. Inimene omandab endale hariduse kaudu teadmisi, oskusi ja vilumusi. Seega tahab ta ka omantatud tarkust rakendada ning elus kindlasti kaugele jõuda, mis arendab ühiskonda edasi. Kuid elus kaugele jõudmiseks ning ühiskonna arendamiseks tuleks aga rohkem õppida. Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tö...
(kes räägib õpetaja arvates valel ajal, valesti, valedes seostes), saab tunni lõpus halva hinde tunnis toimunu põhjal · kus lapsed on pinges, mures ja ohus, pahurad ja kiuslikud. Õppida ei ole vaja! Vaja on teada osata ja aru saada. · Mille kaudu on võimalik esile kutsuda laste areng? SUBJEKTI ARENG ON LOOMINGU FUNKTSIOON!! (Mida rohkem on ruumi loomiseks ja mida rohkem on rõõmu leidmisest, seda rohkem on ruumi arenguks!) Loomingu eelduseks on ka kord ja korraaustus. Korralageduse tingimustes ei saa midagi luua. Kord ja korra loomine ei ole eesmärgiks!! Mis iseloomustab laste füüsilist taset (olekut või seisundit)? Informatiivne on kõigi füüsiliste funktsioonide vastavus kultuuris fikseerunud normatiivile ja ootustele. Oma osa on rühil, kõnnakul, peahoiul, muidugi ka jõul, kiirusel, vastupidavusel, koordinatsioonil jne. Koolivalmidus korreleerub hammaste murdmisega. Arengutaset iseloomustavad mitmed rütmid, nt
annaabi.ee 
