Mitmekeelne oskussuhtlus
tuleb uurimismeetod uurijal sageli ise välja töötada. Paremal juhul
püüab keegi uurimust korrata ning nii saab meetodit täiendada ning
teooriat edasi arendada.
Metodoloogiliste probleemide üle arutletakse nii üldisemas plaanis
kui ka konkreetsete meetodite raames. Nt Şebnem Susam-Sarajeva
käsitleb tudengite hulgas väga populaarse uuringudisaini – juhtumi-
uuringu – tulemuste üldistatavuse parandamist (Susam-Sarajeva 2009).
Mona Baker on suunanud tähelepanu korpusmeetodi hoolikamale
kasutamisele, rõhutades esiteks, et uurija rolli ning tema valikute
tähtsust ei tohi korpusuurimuses alahinnata, ning et uurimus ei
ole põhjendatud vaid korpuse ja arvandmete olemasoluga (Baker
2004). Susanne Göpferich ja Riitta Jääskeläinen analüüsisid oma
tõlkimisprotsessi ja tõlkija kompetentsust puudutavas ülevaateartiklis
(2009) ka senistes uurimustes kasutatud uurimismeetodeid. Nad leidsid
esiteks, et hetkel on selles valdkonnas peamiseks puuduseks erinevate
annaabi.ee 
