Füüsikaline maailmapilt
Vana
Kreeka atomistid arvasid, et kõik koosneb jagamatutest osakestest, aatomitest (5. saj
89
e.m.a. Demokritos). See oli esmane kvandi idee kasutamine, sest kvant on mingi
füüsikalise suuruse vähim hulk, mille võrra saab antud suurus muutuda.
Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest
silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete
soojuslikke omadusi Lomonossov, kes rääkis aatomitest ja nende soojusliikumisest. Veel
hiljem võeti kasutusele elementaarlaeng (Helmhotz 1880).
Kvantide idee pole midagi erilist, sest kõik meid ümbritsev koosnev väiksematest osadest
(maja: tellised, kruusaterad, tsemenditolm; jutt: laused, sõnad, tähed).
Teoreetiliselt põhjendatult võttis valgukvandi ehk footoni mõiste kasutusele 1900. aastal
Max Planck