Keeleuurimise meetodid kordamisküsimused
pandud hiljem. Korpusest kogutud andmed ei muutu, samas kui iga katseisik või korratud
katse sama isikuga annab vähemalt natukene erineva tulemuse.
Katseliste meetodite eeliseks on, et sel viisil on võimaik uurida keelenähtusi, mida korpusest
ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate
faktorite mõju uuritavale keelenähtusele ja keele protsessimist. Samas korpusandmete andmed
on loomulikud ja võimaldavad uurida žanri, mida katselistega ei saa uurida.
Moodustuskatsed, klassifitseerimiskatsed ja vastuvõetavuse hindamise katsed.
Moodustuskatsed – vaba moodustuskatse (teha kindlaks, mis tähendused/kasutused
katsealustele meeldivad), sunnitud valiku katse (vaba produktsioon on piiratud), väljamõeldud
stiimuliga katsed.
Arusaamiskatsed – klassifitseerimiskatse (keeleteadlase poolt valitud üksused tuleb
hulkadesse liigitada), sarnasuse hindamise katse
annaabi.ee 
