üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate õigussubjektidena), on nende, välja arvatud mõned erandid, õiguste maht tihti väga kitsas ja sageli ei saa siin sõna otseses mõttes rääkida detsentraliseerimisest. Tegemist ei ole siiski niivõrd õiguspoliitilise tendentsiga, kuivõrd nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik- õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks. See eesmärk peab teenima avalikke huvisid. Kehtivas õiguskorras
üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate õigussubjektidena), on nende, välja arvatud mõned erandid, õiguste maht tihti väga kitsas ja sageli ei saa siin sõna otseses mõttes rääkida detsentraliseerimisest. Tegemist ei ole siiski niivõrd õiguspoliitilise tendentsiga, kuivõrd nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik- õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks. See eesmärk peab teenima avalikke huvisid. Kehtivas õiguskorras
annaabi.ee 
