ioniseerimiseks. MUUMLAHENDUS tekib hõrendatud gaasis, kus U on 100 V ja I 1-100 mA, seda kasut. valgusreklaamides. KAARLAHENDUS tekib teineteisest mõne cm kaugusel asuvate elektroodide vahel suure voolutugevuse ja madala pinge korral. Kasutatakse võimsates valgustites. SÄDELAHENDUS selle puhul muutub õhk lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Selleks on nt. välk. Voolutugevus ulatub sadade tuhandete ampriteni, temp. aga on mitutuhat kraadi, suur voolutugevus. KOROONLAHENDUS selle puhul hakkab õhk elektrit juhtima eelkõige teravike läheduses kuna siis elektriväli tugevneb, nt. kirikutornid. Kuna välgueelne elektriväli on tugevaim kõrgete tippude ümber, kasut. hoonete kaitsmiseks piksevardaid. *Vaakum soojendades katoodi, elektronid hakkavad kiiremini liikuma, kõige kiiremad väljuvad, + suunas tekib elektronide suunatud liikumine e. elektrivool. Diood (elektriline süsteem, milles tekitatakse vool vaakumis) muudab vahelduvvoolu alalisvooluks.
suuteline tekitama. · Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega(Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) o Vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi (happe, aluse või soola) molekulide lagunemisel. o Elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nim. elektrolüüsiks. · Elektrivoolu gaasis nim. gaaslahenduseks. · Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonlahendus. · Plasmaks nim. gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga.
annaabi.ee 
