väljas kasutatavad Rogowski elektroodid on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid, mis väldivad elektrivälja tugevuse suurenemist elektroodi äärel. Võrdsetel vahekaugustel võis märgata, et läbilöögipinge varraselektroodide puhul oli suurem kui varras-tasapind elektroodidel, seda seetõttu, et viimasel juhul oli elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse tekitamine seega kergem. Komponentide katsete käigus võis täheldada koroonalahenduse teket mööda tahkedielektriku pinda, enne kui toimus ülelöök. Juhul kui elektriväljas domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent, siis eelnes ülelöögile lisaks ka liuglahendus. Kahjuks tuleb tõdeda, et graafikult on märgata ka ebakõla, mis ilmselt põhjustatud inimlikust veast (ebatäpne silm näidu fikseerimisel).
Ilmub näiteks äikesetormis sõitvate laevade mastide tippu. Seda nähtust tundsid juba vanad kreeklased, kuid neile oli jällegi tundmatu püha Elmo nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda mõne jumala või vähemalt pooljumalaga seostada ja nad seostasidki. Kusjuures tegid nad vahet, kas masti tipus oli üks või kaks sädelust. Esimesel juhul nimetati tuld Helenaks. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt Sädelahendus. Esimeseks elektriliseks nähtuseks, millega inimesed kokku puutusid, oli välk - atmosfääri elektri säde-lahendus. Seejärel avastati elekter, mis tekib hõõrdumisel (näiteks klaasi hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna
ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus. 5.8. Juhid, dielektrikud, pooljuhid Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 g metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid
järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 2 joonisel 2.41). · Tegelikku (summaarset) pingete jagunemist isolaatorketis kujutab kõver 3. 35. 35. Koroonalahendus Koroonalahendus e. koroona tekib tugevalt mitteühtlases väljas. Tugevalt mitteühtlane väli esineb tüüpiliselt liinijuhtmete ümber. Tugeva välja piirkonnas e. juhtme lähedal arenevad laviinid, striimerid ja osalahendused tekitavad koroona. Koroonalahenduse algusväljatugevus on määratud valemiga , kus: m juhtme pinda iseloomustav tegur, õhu suhteline tihedus, r0 juhtme raadius Juhtme pinda iseloomustav tegur · sile juhe, ilus ilm m = 1 · köisjuhe, ilus ilm m = 0,82...0,94 · vihm ja lumi m = 0,73...0,57 · härmatis, jäide m = 0,6 Õhu suhteline tihedus 36. Siseisolatsiooni liigid ja isolatsiooni vananemine
Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus (kõrgepingeliinide "särisemine", Püha Elmo tuled laevamastidel äikese ajal). 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud Vabade laengukandjate suunatud kulgemine aines on elektrivool, täpsemalt alalisvool. Ühesuguse elektrivälja korral oleneb tekkiv voolutugevus vabade laengukandjate kontsentratsioonist.