täielikult erinev- pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised anrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa. Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus. · Théodore Gericault /erikoo/ ,,Méduse´i parv" · Eugéne Delacroix /delakruaa/ ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Maastikumaal · Camille Corot /koroo/- ta kuulus barbizoni koolkonda Skulptuur · Franois Rude /rüüd/ reljeef ,,Marseljees" Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. Sajandi teisest veerandist valitses historitism- ajlooliste stiiide jäljendamine. Näited: Pariisi ooperiteater Sac´re-Coeri kirik Londoni parlamendihoone
rahvuslippu Delacroix viibis mõnda aega ka Põhja-Aafrikas, kujutas sealset eluolu, lõvijahti, araablasi. Aafrika-ainelistes töödes on eriti tugevad kontrastid, puhtad värvid, punase- rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda (elati Barbizoni külakeses ja käidi maalimas Fontainebleau` metsas Pariisi lähistel). Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. /russoo/. Ta armastas jõulisi vorme, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. NB! Vahel on raske, eriti maastikumaalis, tõmmata piiri romantismi ja järgmise suuna, realismi vahele. Seepärast on mõnes kunstiajalooraamatus Barbizoni koolkond ning
annaabi.ee 
