SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
Süstoolne vererõhk oleneb südame löögimahust ja südame
kontraktsiooni sagedusest. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Novak
2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.)
Süstoolset vererõhku mõjutavad vasaku vatsakese löögimaht, suurte arterite
summutusfunktsioon ja arterite omadused, millest sõltub rõhulainete levimine ja
tagasipeegeldumine. Kuna lastel on arterid elastsed, siis peegeldub rõhulaine tagasi aorti
diastolis, koronaarverevoolu ajal. Täiskasvanutel, eeskätt eakatel kellel veresooned on
jäigastunud, jõuab peegeldunud rõhulaine ülenevasse aorti aga juba süstolis, põhjustades
süstoolse vererõhu tõusu ja diastoolse vererõhu langust. See on nn kaudne
patofüsilooogia mehhanism, isoleeritud süstoolse vererõhu tõusu korral. (Ainal 2007.)
Diastoolne arteriaalne vererõhk - on madalaim rõhk, südame tsükli puhkefaasis.
Diastoolne vererõhk oleneb perifeersete veresoonte resistentsusest ehk vastupanust.