Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. 4. Pinnaehitus Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st all kuni 107 km-n Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Kuu vahevöö on ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massi on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem Maria. Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu kokkusurutud kraatrite kogum, mis on
tundmatu kuni Vene kosmoselaev Luna 3 pildistas seda 1959. aastal. Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Clementine'ilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st Mare Crisium all kuni 107 km-ni Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Vastupidiselt Maa vahevööle on Kuu oma siiski ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massikese on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria. Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu
annaabi.ee 
