Looduskaitseteadus
külgnevus. Andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine,
täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine.
Kaitsevajakute analüüs analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus, nt
olemasolevate ja planeeritavate kaistsealalde ruumilise paigutuse võrdlus ohustatud liikide ja
koosoluste leviku ning esindatusega kaitsealadel.
Kaitsealasid siduvad elemendid:
a) Koridorid ökoloogiline korodor e roheline koridor e rändekoridor ühendab omavahel
üksikkaitsealasid. Ökoloogilised koridorid, mis kaitsealasid või liikide elupaiku ühendavad, erinevad
üksteisest laiuse ja pidevuse poolt. Joonkoridorid, nagu hekid, vanad kiviaiad, mõnikord ka kraavid
või väiksemad ojad ja teeperved, on pikad ja kitsad ning sobivad lähestikku paiknevate elupaikade
ühendamiseks nendele liikidele, kes ei ole väga inimpelglikud. Ribakoridorid koosnevad laiematest