Leili Muuga elulugu
"Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii
suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94),
kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma
haigevoodist.
Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV
teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene
personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormasoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem
uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid"
Kunstihoone Galeriis (1997), ülevaatenäitust "Valge valgus" Adamson-Ericu Muuseumis
(2003) ning põhiliselt tema võluvaid etüüde esitavat näitust "Rännuteed" Kastellaanimaja
Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna
Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski
annaabi.ee 
