Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad
ideoloogiline kontroll sedavõrd ei puuduta. Uute vormide kasutuselevõttu põhjendatakse uute
materjalide kasutusspetsiifikaga. Kõrge tehniline tase võimaldab Eesti tarbekunstnikel osaleda
paljudel näitustel ja praktikatel välismaal. 1958 osaleb Helene Kuma UNESCO stipendiaadina
pikemat aega lääneriikides. Metallehistöö ja keraamika viljeledes paistsid silma: Aivi Raadik,
Lilian Linnaks, Anu Ivask, Luule Kormasova, Tiiu Lass, Esta Voss.
1960ndatel kujunes välja Eesti kunsti pealiin. Selle kujunemist saab jälgida just sula-aegses
keskkonnas kasutatud "eesti kunsti iseloomujoonte" rakendamises kaitsemehhanismina, see on
omapäraste koloriidi tunnetuse, vormitaju, diskreetuse ja selgete vormide kasutamine püüdes igav
võimalikul moel vastandus sotsialistlikule realismile. Seda näeb nii kujutavas-, kui tarbekunstis.
annaabi.ee 
