Korilaste- küttide ja põlluharijate eluolude võrdlused
Hakati
harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks.
Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma
vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu,
et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu
loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi
muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks. Korluse alla
mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka
pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks.
Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval mõningalt isegi
tähtsam tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Kuid
korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud.
Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal.
Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest