inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Wikipedia Google
Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Eluviis ja toitumine Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (kui mitte arvestada žeste). EVOLUTSIOONI TÕENDID
Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks. Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi - närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad, söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks kasutati
kõigele on veel nii loomulik, et selle tundemärke võib mõnikord leida ka loomade juurest. Ma ei tarvitse rääkida õrnusest, millega emad kohtlevad oma väikesi lapsi, või ohtudest, millele nad laste päästmiseks vastu astuvad -- iga päev võib ju näha, kui vastumeelne on hobustele elavaid kehi jalge alla tallata. Ükski loom ei lähene ärevust tundmata oma liigikaaslase laibale. Leidub isegi loomi, kes ehitavad korjustele omamoodi hauakambreid, ja mõelgem vaid kariloomade kaeblikele häälitsustele, kui neid tapamajja sisenedes vapustab seal avanev võigas vaatepilt. Rõõm on näha, kuidas Mesilaste valmi autor,25 olles sunnitud tunnistama inimese kaastundlikuks ja härdaks olevuseks, esitab vastava näite, loobudes sel puhul oma külmast ja väljapeetud stiilist. Ta pakub meile pateetilise pildi inimesest, kes ise hoonesse suletuna näeb, kuidas