Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli
varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik
käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele.
Veel on rannas, kus algas kalasöömine, pandud 19. sajandil lapsed soola peale põlvili ja
naljatamisi virkust soovides vastu pükse pekstud. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-
tuhkapaev.php)
KORJUSEPÄEV - 12. märts.
Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline.
Soomes ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja.
Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev.
Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja
kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja
annaabi.ee 
