Loomade jäljed matkaradadel
verd. Suurema looma puhul on jäänuseid rohkesti ja töötlemisviisi ning noka või hammaste
jälgede põhjal on teinekord võimalik järeldada, milline loom on saaki söönud. Ka siin tuleks
lisaks jälgedele vaadata söögikoha asupaika, toidu koostist, söömisviise, väljaheiteid jne.
Sageli toituvad ühest korjusest mitmed loomad. Näiteks võivad mõne röövlinnu tabatud
jänese korjust kasutada ka varesed, rebased, pisikiskjalised või karihiired. See kõik jätab
korjusele mitmeid märke.
Kuigi suurema osa karu toidust on taimset päritolu võib ta teinekord murda ka teisi loomi,
tappes käpalöögiga või hammustades seljapiirkonda, murdes saagi selgroo. Kehal võib
ilmneda sügavaid kihvajälgi. Karu alustab tavaliselt sisikonnast ning peidab siis saagi. Karu
nimelt eelistab värskele lihale veidi lagunema hakanud liha.
Muud toitumisjäljed
Maapinnalt toitu otsivad loomad jätavad pinnasesse alati rohkem või vähem silmatorkavaid
auke ja õõnsusi
annaabi.ee 
