Keskmine kiviaeg
ilmselt teisigi taimi.
Keskmise kiviaja inimesed võtsid kasutusele vibu ja nooled, mis aitas neil edukamalt jahti
pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond.
Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige
küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega .
Algselt muudeti igal jahi-, kalapüügi- ja korjehooajal oma elukohta vastavalt teatava
saaklooma parimale püügiajale või taime parimale korjeperioodile. Igale rühmale
kujunes välja oma piirkond, mille sees liiguti. Aja jooksul selliste territooriumite
suurus kahanes ja püügimajandus mitmekesistus. Jäädi kohapeale ja võidi kasutada
ka aastaringseid külasid. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud vanemal
kiviajal.. Keskmisel kiviajal paiksus suurenes. Põhjuseks oli eriti koriluse objektide,
puuvilja parem kättesaadavus, paremad väikeloomapüügi tehnikad ja kalapüügi
areng.
annaabi.ee 
