Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
tagaserv allosas kumer, ulatudes peaaegu pooleni kõrvapikkusest. Kõrvalesta
siseküljel on selgesti eristatavad 22-25 ristivolti (Masing, 2001).
Suurkõrvad on öise eluviisiga, minnes toitu jahtima 20 minutit pärast
päikeseloojangut. Toiduks on putukad: ööliblikad, ehmestiivalised, mardikad ja
kärbsed. Väiksemaid putukaid sööb suurkõrv lennult, suuremad aga viib
toitumisõrrele (MacDonald, Barrett, 2002). Pruun-suurkõrvad on ka korjenahkhiired,
sest mõnikord korjavad putukaid lehtedest. Sammuti on nad silmitsi probleemidega
kui avastavad saagi risustatud keskkonnast, sinna ise kinni jäädes (Swift, 1998, tsit.
Eklöf, Jones, 2003 järgi).
Elupaigaks valib suurkõrv varjulised ja suhteliselt hõredad leht- või okasmetsad.
Sammuti võib neid kohata parkides ja puuderohketes aedades (MacDonald, Barrett,
2002). Talvituspaikadest on teada suured tehiskoopad, mis asuvad Tallinna läheduses
ja Piusas
annaabi.ee 
