Õietolm sisaldab paljusid mesilaspere arenguks vajalikke aineid. Mesilased kasutavad õietolmu haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks. Töömesilaste tagajalgade väliskülgedel on tugevate karvadega ääristatud süvend, mida nimetatakse suirakorvikeseks. Suirakorvikesse paigutavad mesilased kokku pressitud õietolmuterad, mis tarusse kantakse. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine taimede pungadelt. Korjeid teevad mesilased põldudelt, parkidest, haljasaladelt, metsadest, soodest, karjamaadelt ning igaltpoolt, kus kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Taimi, millelt mesilased teevad korjeid jagatakse omakorda rühmadesse. Õietolmutaimed, mis ei erita nektarit või eritavad seda väga vähesel määral, siis neilt korjavad mesilased vaid õietolmu. Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill,
Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Üksteise suhtes on nad sõbralikud kui pered ühendatakse. Uute saagiallikate otsimisel on nad väga ettevõtlikud. Kui teised mesilastõud püsivad halva ilmaga tarus, siis kraini mesilased lendavad ikkagi korjele. Neile on iseloomulik enne taru lennuavast sisenemist hõljuvad nad taru ees, neil on varajane puhastuslend ja haudme kiire areng. Kui korjeid on vähe, siis piiratakse mesilasemade munemist. Oma pesa suhtes on nad väga hoolivad, kaitsevad varaste eest, hoiavad puhtust ja korda. Kraini mesilased on vastupidavad lehemee olemasolule talvesöödas. Kuna nad reageerivad talvistele välistemperatuuri kõikumistele, siis on nende talvine söödakulu suur. Talvine põhjalangetis on vähe kuni keskmine (vähene põhjalangetis on 1 teeklaasi täis, suur 0,5 liitrit). Üldjuhul sobivad kraini mesilased varase kevadise ja