Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati – paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940.a. Nõukogude ajal koguti teisest tooret käsu korras
Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940.a. Nõukogude ajal koguti teisest tooret käsu korras