ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES
Maanteelt viib
koolini stalinistlikult toretsev telg. Samas on uute tiibade moodustatud siseõues de
Chiricole omast metafüüsilisust. [4]
Hoones tegutseb ka täna kool, eelkirjeldatud põhimahud on säilinud. Osaliselt on
asendatud avatäiteid, silma torkab nõukogude perioodi lõpukümnendile iseloomulik halb
ehituskvaliteet. Suurima probleemina võib esile tuua ujulakompleksi kasutuseta seismist.
Pärast renoveerimist on interjööris koritoride põrandad kaetud triibulise linoleumiga
tekitades rõõmutunde- sellega on püütud õpilaste koolipäeva natuke värve juurde tuua. [13]
Joonis . Aravete koolimaja. Välja, L. 2009
Joonis . Aravete kooli interjöör
EW-AEGNE TÜRI LINNA KESKUS
Türi oli esimesi asulaid, millele anti linnaõigus Eesti Vabariigi ajal 1926. aastal. Linna
hoonestusala on idast piiratud Pärnu jõega. Esmased andmed Türi (Turgell) kohta
pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla
annaabi.ee 
