Koristusmasinad Esimese tootmisesse sobiva koristusmasina valmistas aastal 1908 üks allergiline nahakaupmees. Asutustesse tulid tolmuimejad aastal 1920, kodudesse 1930. Veeimureid hakati kasutama umbes 60 ndatel aastatel. Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustu...
Kui mulla temperatuur on alla 5 kraadi, siis võib kartul mädanema minna. Sobivaim on 13-14 kraadi siis tulevad tõusud kiiresti. Öökülmade suhtes väga tundlik. Enamus taimi hävib 0 kraadi juures, mugulate külmumine -1 kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole, aga parimaks on põldhein või söödajuurvili. Mugul on varre osa. Kartulile sobib kivivaba pind, kivine pind raskendab mulla harimist ja koristusmasina tööd. Kartulil on vaja sügavalt haritud ja õhurikast mulda. Oluline, et toitained vabaneksid suve teisel poolel. Kevadine mulla harimine ei tohiks hilineda, muidu muld muutub panklikuks???. Enne mahapanekut haritakse muld sügavalt (12-17cm), hävitab umbrohud ja teeb mulla kobedaks. Kartulil on toitainete vajadus suur. Ta on hea väetiste kasutaja, antakse nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised lisaks toitainetele parandavad mulla