Eesti keskkonnaprobleemid Loodus kutsub inimesi väljaspoolt tutvuma selle mitmekesisusega, mida Eesti maastik ja olud meile pakkuda suudavad. Suure inimreostuse tõttu kahaneb igal aastal järjest rohkem seda rohelust meie ümber, ning õhk, mida hingame muutub kahjulikumaks. Mõtlematul inimetegevusel on omad rängad tagajärjed, mille peale kahjuks igapäevaselt ei mõelda. Eesti metsad katavad üle poole meie maismaast ning inimesed ei oska seepärast hinnata enda tehtud kahju. Meie seas leidub väheseid, kes on teadlikud metsaraie suurenemisest ning metsade vähenemisest. Seepärast näeme tihti, kuidas metsaalused upuvad prügisse. Inimestepoolselt tekitatud kahjudel on räiged tagajärjed. Meie põhjavett rikutakse igal aastal sadade inimeste poolt, loomade elupaigad hävivad hooletuse pärast ning veerand mahavisatud prügist ei lagune iseeneset. Sellele probleemile on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning mul on hea meel,et noo...
toitainete suhtes nõudlikum kui rukkis. Ajutisi üleujutus talub tali nisu paremini kui rukkis. Toitainete vajadus on suur, on kohanenud must mulla tingimustega. Nisu on aeglase kasvuga, seetõttu peab olema põld umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvuperiood on pikem kui rukkil, saab valmis 10...20 augustini. On pikapäeva taim, normaalseks arenguks on vaja 14-17 tundi valget aega. On isetolmlev taim. Rukkis on risttolmleja tuule abil. Teraviljade talve koristused. Vastupidavamad on 2..4 võrsega taimed, kus on piisavalt varu toitaineid. Talvele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel karastumisperioodil. Üheks karastusperioodiks taimedes on päevapikkus. Karastumist soodustab sügisene ilmastik. Madalad temperatuurid ja päikesepaiste. Pilves ilmaga ja sooja peävaga põhjustab taimede väljavenimist. Taimed võivad ka siis hukkuda, kui nad on sügisel kasvu lõpetanud ja hiljem soojade ilmadega hakkavad kasvama
annaabi.ee 
